Tipu kooli asutajaks oli mõisnik von Stryk ja algselt tegutses kool tollases kõrtsihoones. 1932. aastal alustati tööd Tipu koolimajas, maja oli laste päralt kuni selle sulgemiseni 1964.a. Viimasel ajal on elu koolimajja tagasi tulnud, siin tegutseb Tipu külamaja ja looduskool.
Mööda matkarada edasi liikudes jõuame Halliste jõeni. Vasakule viib rada Kaabaka sauna juurde. Saun asub kohas, kus kuulujuttude järgi olevat paarsada aastat tagasi üks säärane hütike asunud. Rahvast teab rääkida, et möödunud aegadel asunud Soomaa piirkonda elama lindpriid, kes ühiskonna reeglitega vastuollu sattunud ja tihedamast asutsusest eemale püüdnud hoida. Mõned põgenesid mõisnike vägivalla eest, mõned raske ja pika kroonuteenistuse eest. Hüüdnimeks antud neile „kaabakad“. Nad ehitanud endile eluasemeks hurtsikud. Praegune saunake pole siiski tegelikult kaabakate eluasemeks kunagi olnud, vaid on siia teisaldatud, et jäädvustada kaabakate lugu.
Edasi kulgeb teekond paremale mööda Halliste jõekallast allavoolu. 86 km pikkuse Halliste jõe veed saavad alguse Sakala kõrgustikult suubudes Soomaa põhjapiiril Navesti jõkke. Kalameestel on siia kanti alati asja olnud, jões elavad särg, turb, ahven, haug jt. kalaliigid.
Peagi jõuab matkarada jõe kaldal asuvale vallile, mis ehitati ümber Pauna talu maade 19. saj. teisel poolel, et kaitsta maid üleujutuste eest. Kohalikud kutsuvad seda „patareiks“. Mööda valli edasi liikudes viib matkarada Pauna vanade taluhooneteni.
Villem Reiman sündis Pauna talus 1861. aastal. Talus peeti karja ja kasvatati lina.
Mehe haridustee algas naabertalust Läti külas koduõpetaja preili Jürgensi juures. Edasi õppis ta Viljandis, Jürgensi erakoolis, seejärel Viljandi elementaarkoolis, kus õppetöö toimus saksa keeles. See tegi Reimanist hilisemas elus tulihingelise emakeelse kooli eest võitleja. Lõpetanud Pärnu Gümnaasiumi astus ta 1882.a. Tartu Ülikooli usuteaduskonda, kus ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi kui Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Ülikooli lõppedes siirdus mees Peterburi ja pärast mitmeid rännuaastaid asus Villem Reiman elama Kolga-Jaani, kus temast sai esimene eesti soost kirikuõpetaja. Lisaks hoolitses ta kogu kihelkonna hariduselu eest, tema eestvedamisel rajati raamatukogu ja segakoor. V. Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi loomisel ning Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Viljandi Gümnaasiumi asutamisel. Tema toimetamisel ilmus „Karskusleht“. Villem Reiman suri 1917. aastal Kolga-Jaanis.
Pauna talu hoonete juures on näha kunagise palksilla jäänused, silla kõrval oli hobuste ujutamise auk. Värava kõrval on säilinud vana põllukividest laotud keldri võlvid.
Maanteele tagasi liikumiseks võid valida juba käidud raja või keerata talu väravast paremale ja liikuda mööda vana teetammi luhtade vahele.
Tipu küla luhad on madalad ja tihti üle ujutatud, viljakal mullal kasvab kõrge hein. Möödunud sajandi alguses olid luha-alad lagedad ja ühest küla servast võis näha teiseni. Luhtade säilitamiseks on vaja neid igal aastal niita või karjatada. Tipu luhtade haruldusteks on rohunepid ja suveöödel krääksuvalt häälitsevad rukkiräägud. Luha keskelt saab alguse Tõramaa jõgi.
Edasi viib matkarada maanteele ja läbi Tipu küla minnes oled raja alguses tagasi.