Üks aasta Tipu Looduskoolis - Juliast ja Alinast

Kui me suvel 2009.a. asusime teele Eestisse, Soomaa rahvusparki, ei teadnud me täpselt, mis meid ees ootab. Pidime aitama Tipu külas asuva looduskooli ülesehitamisel, keset suurt Soomaa rahvusparki. Jõudes oligi koolimaja aga täitsa püsti. Mis oli vaja teha? Meie ülesandeks oli aidata „Looduskooli kui kohtumisepaiga visiooni teostamine. Meie jaoks tähendas see, et: - Uuendasime keskkonnahariduslikke mänge ja materjale - Rajasime maitsetaimede peenra ja putukahotelli - Viisime läbi eesti-saksa keskkonnaharidusseminari ja töölaagri - Panustasime ideid ja mõtteid looduskooli arenguprotsessi Eriti viimane punkt on sidunud meid veelgi rohkem Tipu Looduskooli koha- ja mõttega. Rahvuspargis tundsime ennast kohe kodusena. Elu Soomaal, üksildane ja tihti väga rahulik, on meid loodusele väga lähedale viinud. Jälgisime aastaaegade vaheldumist, pidime harjuma külma-, kuuma- ja libedusega, kohanema loodusega ja õppima loodust arvestades elama. Sellest oleme mõlemad palju kaasa võtnud. Tipu Looduskooli tajusime kohtumise paigana. Saime uusi kogemusi, tutvusime eesti traditsioonidega, teritasime oma meeli looduse jaoks ning õpisime palju uut – eesti keelest käsitöö oskusteni. Eriti kogemused väiksemate keskkonnahariduslike programmidega pakkusid meile palju rõõmu, kuigi meil alguses sellest ettekujutust ei olnud.

Peale vabatahtliku aasta oleme mõlemad juba mitu korda tagasi Tippu tulnud. Meie jaoks kujunes see nagu üheks väikseks uueks kodumaaks ja iga kord on see eriline elamus avastada midagi uut koolimajas või selle krundil, kuulda tööst ümber maja, näha uusi vabatahtlikke töös ja nautida elu rahvuspargis. Kui me jõudsime, siis oli Tipu Looduskool alles ebaselge visioon - näha seda nüüd tegutsemas on meie jaoks imetore!